Kunst
Voolimine
Kaheaastase jaoks on tegelemine erinevate voolimismaterjalidega mäng. Laps mudib ja tükeldab voolimismaterjali, vajutab tekkinud tükikesi soovi korral alusele kinni, võtab uuesti lahti ning liidab suuremateks tükkideks. Käte ja sõrmedega annab ta voolimismaterjalile erineva kuju, surub seda kokku ja venitab, vajutab sõrmedega materjali sisse auke. Teise eluaasta lõpuks voolib laps ümar- ja pikliku vormi, luues niiviisi lihtsaid esemeid (ussikese, nööri, kommi, palli jne).
Joonistamine
Kaheaastane tõmbab erineva suunaga jooni ja kritseldab. Joonistamiseks sobivad jämedamad pehmed pliiatsid (B, M) ja kriidid, mis jätavad kergesti jäljendi. Laps jälgib huviga, millise joone vahend jättis. Joonistamine on tema jaoks põnev mäng ning last köidab joonistamine kui protsess. Paberi võib teibiga kinnitada lauale, sest laps ei oska veel paberit kinni hoida. Kaheaastasele piisab esialgu ühest–kahest värvipliiatsist. Algul võib pliiats olla kas sinine, roheline või punane. Kui joon ei tule küllalt nähtav, vajutab laps joonistusvahendile liiga tugevasti. Kaheaastane ei suuda kinni pidada nõudest joonistada üksnes lubatud kohale.
Maalimine
Kaheaastane pole sageli enne lasteaeda tulekut värvidega kokku puutunud, seepärast peaks nendega tutvuma ettevaatlikult. Laps kasutab esmalt korraga üht või ka kaht värvi, eelistades näiteks sinist ja/või kollast tooni, et värv paberil poleks lapse jaoks liiga intensiivne (punane võib olla ehmatav). Hea, kui lapsele antud värvide segunemisel tekiks puhas toon. Kaheaastase jaoks on sobivad jämedad pintslid ja suured paberid. Maalimise asemel võib värvi algul sõrmedega paberile kanda, tehes niiviisi triipe ja täppe ning luues spontaanseid kujundeid. Värvida ja trükkida võib ka kogu käega. Selleks sobivad näpu värvid. Õpetaja võib lapsele väikese koguse värvi paberile valada. Kui laps pelgab käega värvida, ei tohi teda sundida. Laps vaatleb siis teiste tööd ja alustab maalimist pintsliga. Pintsli asemel saavad väikesed lapsed värvida pesukäsna, papiriba, kortsutatud paberiga jne, tekitades nii erinevaid pindu.
Kaheaastase jaoks on tegelemine erinevate voolimismaterjalidega mäng. Laps mudib ja tükeldab voolimismaterjali, vajutab tekkinud tükikesi soovi korral alusele kinni, võtab uuesti lahti ning liidab suuremateks tükkideks. Käte ja sõrmedega annab ta voolimismaterjalile erineva kuju, surub seda kokku ja venitab, vajutab sõrmedega materjali sisse auke. Teise eluaasta lõpuks voolib laps ümar- ja pikliku vormi, luues niiviisi lihtsaid esemeid (ussikese, nööri, kommi, palli jne).
Joonistamine
Kaheaastane tõmbab erineva suunaga jooni ja kritseldab. Joonistamiseks sobivad jämedamad pehmed pliiatsid (B, M) ja kriidid, mis jätavad kergesti jäljendi. Laps jälgib huviga, millise joone vahend jättis. Joonistamine on tema jaoks põnev mäng ning last köidab joonistamine kui protsess. Paberi võib teibiga kinnitada lauale, sest laps ei oska veel paberit kinni hoida. Kaheaastasele piisab esialgu ühest–kahest värvipliiatsist. Algul võib pliiats olla kas sinine, roheline või punane. Kui joon ei tule küllalt nähtav, vajutab laps joonistusvahendile liiga tugevasti. Kaheaastane ei suuda kinni pidada nõudest joonistada üksnes lubatud kohale.
Maalimine
Kaheaastane pole sageli enne lasteaeda tulekut värvidega kokku puutunud, seepärast peaks nendega tutvuma ettevaatlikult. Laps kasutab esmalt korraga üht või ka kaht värvi, eelistades näiteks sinist ja/või kollast tooni, et värv paberil poleks lapse jaoks liiga intensiivne (punane võib olla ehmatav). Hea, kui lapsele antud värvide segunemisel tekiks puhas toon. Kaheaastase jaoks on sobivad jämedad pintslid ja suured paberid. Maalimise asemel võib värvi algul sõrmedega paberile kanda, tehes niiviisi triipe ja täppe ning luues spontaanseid kujundeid. Värvida ja trükkida võib ka kogu käega. Selleks sobivad näpu värvid. Õpetaja võib lapsele väikese koguse värvi paberile valada. Kui laps pelgab käega värvida, ei tohi teda sundida. Laps vaatleb siis teiste tööd ja alustab maalimist pintsliga. Pintsli asemel saavad väikesed lapsed värvida pesukäsna, papiriba, kortsutatud paberiga jne, tekitades nii erinevaid pindu.
Meisterdamine
Kaheaastase esimesed meisterdused on paberitööd. Laps rebib pabeririba küljest tükke ja liimib neid. Liimimiseks võib anda talle ka valmis lõigatud või rebitud paberitükid. Pehmet paberit kortsutades teeb laps lilli, lund, rohtu, täppe jne. Õpetaja võib selles vanuses last aidata kanda liimi alusele, kuid enamik lapsi soovib seda ise teha. Liimisele pinnale on põnev puistata seemneid, sulgi, lõngajuppe jne. Sulgi, seemneid, okkaid jne saab suruda voolimismaterjali, kasutades ära spontaansel voolimisel tekkinud vorme (väike ehe, plaat jne).