Lapse areng


Keel ja kõne
2 aastane
1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal.
2. Eelistab suhtlus partnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut.
3. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega.
4. Vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 1–2 sõnalise ütlusega.
5. Kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 1–2sõnalisi lauseid (nt Miku õue p.o Mikk tahab õue minna).
6. Kasutab üksikuid käände- ja pöördevorme juhuslikult mõne sõna puhul (nt ainsuse omastav, osastav, tegusõna 3. pööre).
7. Kasutab sõnu enamasti ühes, üksikuid sõnu juhuslikult 2–3 vormis.
8. Väljendab kõnes mõnda järgmistest suhetest: eitus (ei taha), kuuluvus (tädi lusikas), asukoht (emme siia), omadus (auto katki), subjekti-objekti suhe (issi anna pall).
9. Kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu (umbes 50) tuttavas situatsioonis.
10. Kasutab nimi- ja tegusõnu (nt näu p.o kiisu, anna, opa p.o võta sülle), ase- ja määrsõnu (nt siia, seal, nii).
11. Mõistab sõnu (rohkem kui 50) ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras.
12. Hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna.
13. Hääldab sõnades õigesti häälduslikult lihtsamaid häälikuid, nt a, e, i, o, u, p, m, t,
14. Vaatab koos täiskasvanuga pildi raamatuid, täiendab täiskasvanu juttu osutamisega pildile või üksiku sõna ütlemisega pildi kohta.

Kõne arengu toetamine

Kaheaastane laps

Suhtlemine
Kaheaastane laps hakkab kasutama kõnet peamise suhtlusvahendina. Mitteverbaalsed vahendid (käeliigutused, miimika) toetavad vajaduse korral kõnet. Lastele meeldib koos täiskasvanuga tegutseda ning ühises tegevuses kujuneb dialoog, kus küsija on põhiliselt täiskasvanu ning vastaja on laps. Õpetajal ongi soovitatav erinevate tegevuste ajal küsida lapse tegevuse kohta (Mida teed? Kuhu klotsi paned? Kellele annad nuku? jne). Seega on kõige olulisem saavutada lapse soov meiega kõne abil suhelda. Tähelepanu võiks pöörata sellele, kuidas saada soovitut või millestki keelduda, st õpetada esitama küsimusi, kasutama eitavat kõnet ning peamisi viisakusväljendeid (palun, aitäh).

Grammatika
Lapsel hakkab kujunema lause ja lauses tulevad kasutusele sõnavormid. Kolmas eluaasta on kõige aktiivsem grammatika omandamise aeg. Täiskasvanu kõne on lapsele näidiseks. Õpetaja peab jälgima, et tema enda lausekasutus oleks vaid pisut keerulisem kui lapse oma, siis on kindel, et laps mõistab öeldut ja suudab enda jaoks edukalt õpetaja kõnest välja korjata mudelid. Samuti peab õpetaja kordama lapse ütlust õigesti ning seda ka laiendama, st lisama infot (nt laps: Auto katki. Täiskasvanu: Jah, issi auto läks katki. Ratas tuli ära). Praktilises tegevuses tuleb lapse tähelepanu juhtida tegijale, tegevuse sooritajale, tegevuse kohale ja vahendile (Vaata, mida mõmmi teeb. Mõmmi mängib. Kus mõmmi mängib? Mõmmi mängib aias. Millega mõmmi mängib? Mõmmi mängib nukuga). Last tuleks õhutada kommenteerima enda tegevust mänguasjaga. Soovitatav on aktiivselt ise kasutada ning last ergutada kasutama nimisõnade ainsuse ja mitmuse nimetavat käänet (jänes - jänesed), tegusõna oleviku ainsuse ja mitmuse 3. pööret (hüppab - hüppavad), kohakäändeid (vastavad küsimustele kus? kuhu? kust?) ja kaasaütlevat käänet (jänesega, palliga). Need vormid on meie kõnes suure kasutussagedusega, seetõttu kujunevad need lastel varakult ning toetavad last tema soovide ja mõtete väljendamisel.

Sõnavara
Lapse sõnavarasse tulevad sõnad, mis väljendavad objekte, tegevusi ja tunnuseid, mis esinevad korduvalt lapse keskkonnas ning on lapse jaoks hästi tajutavad (laps näeb, katsub, maitseb neid). Oluline on samu objekte nimetada seoses erinevate tegevustega (nt jänku hüppab, sööb, istub) ning ühte ja sama tegevust seostada erinevate objektidega (jänku hüppab, konn hüppab, laps hüppab). Eriti tuleks tähelepanu pöörata tegusõnalise sõnavara laiendamisele, kuna lausemoodustusoskuse kujunemise alus on just tegusõna aktiivne kasutus.

Hääldamine
Laste sõnad erinevad häälduse poolest oluliselt täiskasvanute sõnadest: sõnad on lühenenud, paljud häälikud veel puuduvad või on asendatud teiste häälikutega. Hääldamise täpsustamine soodustab sõnavara arengut. Soovitada võib huulte ja keele liikuvust arendavaid mänge: ajame huuled mossi (nagu mõmmil), viime huuled naerule (nagu jänkupoisil), ajame keele suust välja, limpsime keelega huuli jne. Õpetaja peab jälgima, et ta lapse ebatäpselt öeldud sõna õigesti kordaks: nii kujuneb lapse jaoks kõnenäidis, mida hoolega jäljendada.

Ettevalmistus lugema ja kirjutama õpetamiseks
Selles vanuses saab arendada lugemis- ja kirjutamisoskuste eeldusi. Soovitatav on korraldada mänge, kus laps peab ära tundma mingi heli või hääle tekitaja ning selle üles otsima (Mis tegi sellist häält? Otsi, kus see asi on). Tähelepanu võib pöörata ka heli suunale (Näita, kust hääl tuli). Täiskasvanuga koos pildiraamatu vaatamine on hea võimalus arendada nii kõnet kui tekitada ka huvi raamatute vastu. Raamatu ühise vaatamise ajal kommenteerib täiskasvanu pilte, esitab suunavaid küsimusi (Kus on …? Kes/mis see on? Mida … teeb? jne). Laps osaleb vestluses, osutades pildile, ning õpib pöörama raamatu lehti.